Kas pensionär saab Eestis laenu?
Jah. Pension on regulaarne ja stabiilne tulu, mida krediidiandja maksevõime hindamisel arvestab. Pension iseenesest ei välista laenu. Otsustav on, kas pensionitulu (vajadusel koos muu sissetulekuga) katab kuumakse pärast igapäevaseid kulusid. Krediidiandja peab maksevõimet hindama vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt, mis tuleneb võlaõigusseaduse §-st 403¹.
Kas pensionärile on vanuse ülempiir laenu saamiseks?
Seadus ei kehtesta üldist vanuse ülempiiri tarbijakrediidile. Krediidiandjad seavad aga sageli oma sisemise piiri, mis kehtib lepingu lõpu hetkel — tihti vahemikus 70–80 eluaastat. See tähendab, et kõrgemas eas võib saadaval olev tagasimakseperiood olla lühem, mis tõstab kuumakset. Täpne piir sõltub konkreetsest krediidiandjast.
Kas pensionär saab laenu ilma tagatiseta?
Jah, paljud tarbimislaenud ja väikelaenud on tagatiseta. Tagatiseta laenu KKM on tavaliselt kõrgem kui tagatisega laenul, kuna krediidiandja kannab suuremat riski. Suurema summa või soodsama intressi puhul võib tagatis (näiteks kinnisvara) tingimusi parandada, kuid lisab vara kaotamise riski makseraskuste korral.
Kas laen mõjutab minu pensioni?
Laenu võtmine ei vähenda riikliku pensioni suurust ega makseid — pension makstakse välja sõltumata krediidikohustustest. Küll aga vähendab kuumakse igakuiselt vaba raha, seega tasub kontrollida, et kohustus mahuks eelarvesse ka ootamatute kulude korral. Kahtluse korral pea nõu finantsnõustajaga.
Mida teha, kui pensionärina ei suuda laenu tagasi maksta?
Võta esimesena ühendust krediidiandjaga ja palu maksegraafiku muutmist või maksepuhkust. Vastavalt võlaõigusseadusele peab krediidiandja maksevõime halvenemisel arvestama tarbija olukorda. Ära jäta makset hooletult tegemata — viivised, sissenõudmiskulud ja võimalik kohtumenetlus suurendavad kogukulu märgatavalt. Vajadusel vaata vastutustundliku laenamise juhendit.